Keskaja majandusajalugu
vaja. Kaupmehed hakkasid ajama tehinguid käskjalgade, kullerite abil, kaupa võidi teha
isiklikult kokku saamata, igal ajal ja kohas - seega polnud tarvis isiklikult kahtlemata
kindlas kohas kokku saada. Nt saadeti kauba näidis edaspidi jne. Laadad säilisid
edasipidi kui spetsiaalsed hooajakauba müügikohad (veinihooajal näiteks).
Kaubanduse regulatsioon: laokohaõigus, tollid, võõrastekaubanduse keeld,
teesund
Keskaegne kaubandus oli rangelt reglementeeritud kahel põhieesmärgil, et 1) valitseja
saaks oma maksud ja 2) linnakodanikud saaksid oma elatise. Esimesel juhul
meelitab/sunnib selle maa isand võõraid kaupmehi ja nende kaupasid liikuma kindlatel
teedel (mööda oma linnasid), et saada erinevaid makse (sh tollimaksu) või et mingi
piirkond, kes sellest kaubast sõltus, alistama sundida seda nimetatakse teesundluseks
annaabi.ee 
