Noored panevad marjad suhu ning kõlab lõpupasun, mis kuulutab 1. Korda võitjateks korraga 2 inimest. Nad sülitavad marjad välja ning embavad üksteist võidu puhul. Kui aga Kapitoolium saab teada, et nad on lõksu tõmmatud, tapetakse mängude juht, tekib mass ning end elu päästmiseks peavad Katniss ja Peeta näitemängu jätkama ja teesklema, et oleksid suurest armastusest nõus surema ka koos. Kahjuks saab esimese raamatu lõpus Peeta teada, et Katniss oli terve aeg armastust teesklenud ega teadnudki, et Peeta oma tundeid tõsiselt mõtles ja poiss saab seda kuuldes vägagi haiget, mis raskendas edaspidiseks nende omavahelist suhtlemist. See kuidas nad edaspidi toime tulevad, sellest saab lugeda juba järgmises osas ,,Lahvatab leek". Arvamus Minul on sellest raamatust nii hea arvamus lausa, et triloogia on osutunud mu lemmikuks. Lugesin koguni kõik 300 leheküljelised raamatud poole nädalaga läbi.
Kristlus hakkas levima kreeklaste hulgas ja varajase keisririigi ajal 10% elanikes võis idas neid olla. Ka läänes oli mõni protsent. Ladinakeelses elanikkonnas levis vähe. Kristlased läksid vastuollu polüteistliku religiooniga. Nad austasid vaid ühte ja mitte Rooma omi, ja see võis roomlaste jumalaid häirida. Kõik hädad aeti kristlaste kaela seetõttu. Kristlasi umbusaldati ja räägiti igast jutte taga. Ka keisrikultusega oli probleeme, nad isegi ei teesklenud. Tulemus oli see, et kristlasi kiusati neid taga, varajase keisririigi ajal vähe. Roomas võis levinud olla. Süsteemne see igatahes ei olnud. Oli kaks suurt tagakiusamiste lainet, need olid kriiside ajal. 284 Diocletianus viis läbi viimase ehk kolmanda laine. Kuni tuli võimule Constantinus Suur, kes oli kristluse pooldaja ja 313 Milano edikt. Sealt edasi sai kristlusest levinu usk, isegi domineerivaks.