Eesti looduskaitsealad - referaat
muutmata (lisaks 543-le kaitstud pargi- ja metsaalale). Väikseim
kaitsealune ala on Tallinnas olev park ,,Roheline turg" kõigest 0,05
hektariga ning suurim Lahemaa Rahvuspark. Keskmine kaitsealuse
ala suurus Eestis on 759 hektarit.
Looduskaitse ei ole Eestis üleöö sündinud: paljud loodushoidlikud tavad ja
tõekspidamised pärinevad otseselt rahvausundeist. Eestlaste uskumuste üks
veetlevamaid jooni oli just sügav ja ehe loodustunnetus koos teesklematu
austusega looduse vastu. Neid tõekspidamisi ja loodusega koosolemise tarkust
anti edasi põlvest põlve läbi sajandite. Varajase looduskaitse ilminguks võib
lugeda looduslike rituaalipaikade säilitamist mäletamata aegade tagant. Paljud
puud, metsasalud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad olid eestlaste jaoks
pühad ja puutumatud.
Looduskaitse teise etapi algus - aeg, mil loodusvarade kasutamist esmakordselt
piirata püüti - ulatub tagasi 13. sajandisse. 1297