Grupiprotssolomon eliot asch
Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on
sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või
viimasena. Esimesel eksperimendi ajal vastasid kõik katseisikud ( nii tõelised kui ka
,,teesklejad") õigeid vastuseid. Kolmanda eksperimendi ajal andsid kõik ,,teesklejad" vale
vastuse. Kokku tehti 18 katset ja millest 12-l korral andsid ,,teesklejad" vale vastuse.
Eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada, et kas ,,teesklejatel" õnnestub katseisikute
vastuseid mõjutada (kaardid 1 ja 2).
Kaardid 1 Aschi eksperiment Kaardid 2 Aschi eksperiment
Algul Asch arvas, et vastused, mis on ilmselgelt valed, ei võta katseisikud omaks. Kuid
tulemused olid vastupidised. Kui ,,teesklejad" vastasid valesti, siis vastasid katseisikud ka
valesti, mis oli 37% eksperimendist. Vähemalt ühel korral 75% katseisikutest allus grupi
survele ja iga kord 5% katseisikutest