Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades
lugeda une alla merd vaadates ja korraks keskendudes, et" mida, see taat uut on
kuulnud".
Vaadates kaugete tsivilisatsioonide jälgi tekib mõte, et kõik, mida me loome oma
tehnoloogiatega säilib vaid teatud perioodi, muutudes siis lihtsalt tagasi valguseks,
mullaks, liivaks jms. Alles jääb ainult see osa, mis oli enne meid siin planeedil ja
mille me kuidagi korrapäraselt ümber paigutasime nagu looduskivist teesillutised,
müürid, sakraalehitised jne. Samas on teatav märkide süsteem, mida toetab kogu
universum ja mis püsib kümneid aastatuhandeid. Kuskil eeterlikul tasandil eksisteerib
kõik edasi aga mateeria, mille loome teadvusega lahkub füüsilisest maailmast koos
vastava teadvuse kadumisega. Meie kultuurikiht sisaldab teavet vaid lähiajaloo kohta.
Samas tekivad nüüd, teadvuse tõusuteel üha uued arheoloogialeiud jms., mis heidavad
valgust üha pikemale ajalooperioodile