Keskaja kultuurist ja olustikust
ei pidanud koguaeg kolima.
Arvata oli, et keskaja teed olid käänulised ja auklikud ning reisimiseks õige
aeganõudvad, sest polnud vastavaid vahendeid, et seda parandada. Suurem
põhjus oli see, et halb tee võis kujuneda feodaalile täiendavaks
sissetulekuallikaks, sest tavaõiguste kohaselt kuulus ümberläinud vankrist
mahapudenenud kraam maaomanikule. Suuremate linnade läheduses nähti
rohkem vaeva sillutamiseks. See võtab rohkem vaeva, kui tänapäeval, polnud
neid moodsaid teerulle ja sillutamis masinaid. Tänu sellele, et Prantsusmaal
kuningas nõudis peateede pidevat korrastamist olid maanteed suhteliselt heas
olukorras.
Linnad ja linnade elanikkonna peatükis on kirjutatud põhimõtteliselt ainult
linnade elanikkonnast. Kõrvale jäeti linnade kirjeldus, mis esineb alles hiljem
peatükis Linnade välisilme. Esile on toodud vaid see halb, et seal levisid
haigused, paljud inimesed surid enne, kui täiskasvanuks said, sündivus oli küll
kõrge, aga suremus ületas selle