E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
131
ei saanud, kas nad naiste- või meesterahva omad olid. Kolmandad jäljed aga võisid ainult
naisterahva ja pealegi väga õrnade ning tillukeste jalgadega naisterahva tehtud olla. Sepp otsis
hoolega neid jälgi ja hoidus nende peale astumast. Olid jäljed tükk, aega nagu kadunud ja
tulid
korraga jälle nähtavale, siis naeratas sepp üle terve näo. Ümberringi kohises kõrge kuusemets,
nagu ta vanal a j al suuremat jagu Eesti pinnast kattis. Inimeste teerajast käisid siin ja seal
metselajate jäljed läbi, millest arvata võis, et mets mitte hädaohutu jalutamispaik ei olnud.
Sepp kõndis nii tuliselt, et õhk kõrvadest mööda vuhises, aga siiski läks terve tund aega
mööda, enne kui ta seatud sihile jõudis. See oli üksik talu, mis ühes kõrvaliste hoonetega
kõrge
'ja tugeva palkaia keskel metsa serval reisis. See oli R i s t i t a l u ja tal oli isemoodi ajalugu.
Ennemuiste oli siin lähedal vana eestlaste känts olnud