Hambaravi Eestis
õiguslik raamistik neil seda teha ei keelanud. Kõik nimetud arengud pikad ooteajad,
killustunud ressursid ja suurenev omaosalus tõid kaasa hambaraviteenuste vähese
kasutamise. 1999. aastal oli hambaarsti külastanud 52% Eesti elanikest; 2001. aastal langes
see näitaja 42%ni. Selle tulemusena oli 2002. aastal uue ravikindlustuse seaduse elluviimisel
Eesti ühiskond valmis aktsepteerima täiskasvanute hambaravi väljajätmist teenustepaketist, et
kindlustada laste hambaravi rahastamine. (Koppel, et al., 2008)
Eesti tervisesüsteemi rahastatakse peamiselt avaliku sektori vahenditest, millest põhiosa tuleb
sihtotstarbelisest ravikindlustusmaksust, mis moodustab üle 60% kogu tervisesüsteemi
rahastamisest. Ravikindlustussüsteemi korraldab Eesti Haigekassa, mis on avalik-õiguslik
juriidiline isik. Piirkondliku tegevuse paremaks korraldamiseks on haigekassal neli
piirkondlikku osakonda
annaabi.ee 
