Raha ei haise. Või siiski?
vaateid ja abiellub. On vähe neid inimesi, kes tunnistavad, et teevad midagi valesti ja jätkavad siis
selle tegemist. Keegi ei taha avalikult välja öelda, minu rahal on räpane hais juures. Lisades sinna
Tsehhovi definitsioon heast kasvatusest ,,hea kasvatus pole mitte see, et sa ei pilla laudlinale
kastet, vaid see, et sa ei märka, kui keegi teine seda teeb." saame ühiskonna korra, kus kõigl on
vähemalt mingisugune moodis lisa teenusesamiseks, aga kunagi ei halvustata ega tunnistata seda.
Oletades, et ma oleme nüüdseks juba harjunud raha võimaliku haisuga, siis kuidas olla kindel, et
midagi siiski on? Enamgi veel on ju olemas ka puhas raha. Teisalt poolt on sel üldse tähtsust? Ühe
palju leiba ja piima saab selle eest ikkagi osta. Aga miks siis sellest haisust räägitakse? Püüavad
inimesed oma tegevust kuidagi vabandada?Kui jah, siis mida üldse häbenetakse. ,,Armastuses ja
annaabi.ee 
