A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Aramisele pärast seda, kui oli talle jutustanud, mis oli juhtunud pealinnas nende
lahkumisest saadik. Suurepärane eine oli pannud ühe unustama oma väitekirja ja teise
oma väsimuse.
«Kas te arvate, et temaga on juhtunud õnnetus?» küsis Aramis. «Athos on nii
külmavereline ning vapper ja käsitseb väga osavalt mõõka.»
«Seda küll, keegi ei tunne paremini kui mina tema osavust ja vaprust. Mina aga
eelistan oma mõõgaga tagasi tõrjuda pigem piike kui kaikaid. Kardan, et Athos on
teenritekarja käest peksa saanud. Teenrid on sedasorti inimesed, kes löövad kõvasti ja kes
niipea ei lõpeta. Just sellepärast tahangi võimalikult kiiresti jälle teele asuda.»
«Ma püüan teid saata,» ütles Aramis, «kuigi ma ei tunne ennast veel ratsutamiseks
küllalt tugevana.' Eile püüdsin kasutada piitsa, mida näete seinal, aga valu sundis mind
seda vaga toimingut katkestama.»
«Kallis sõber, ei ole ka veel iialgi nähtud, et püssilasku nuudiga ravitsetakse. Aga te