Tähtpäevad Eestis ja USA-s
tehtud küünlad heledalt.
Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid
kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja
Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise.
Töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine. Küünlapäeval sõlmiti
veel 19. sajandil kõrtsis nn mokalaadal teenistuslepinguid, palgati sulaseid ja tüdrukuid,
samuti suviseid hooajatöölisi. Varem oli see ka mõisatööliste kauplemise aeg. Ketrustööd
pidid küünlapäevaks lõpetatud olema. Kui ka ei olnud, oli ketramine sel päeval keelatud.
Üldse olid kodused tööd naistel keelatud. (Haavik, 1996, lk. 47-48). Ridamisi oli ilmaendeid,
sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge,
siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve