Keskaja haridus
Teine tüüp koole oli mõeldud nn annetajate lastele. Nemad õppisid kloostriseinte vahel
ning neist pidid tulevikus saama mungad. Nendes koolides käisid kas munkade poolt
välja valitud taibukamad talupojad või rikkamate perekondade nooremad lapsed. Neid
lapsi õpetati ladina keeles lugema ja kirjutama, sest paljudest neist pidid saama
ümberkirjutajad. Õpetati ka arvutamist, et kloostri majapidamisega toime tulla. Õpiti
psalme laulma ja teenistuskorda tundma. Kloostritesse õppima antud laste elu oli
troostitu. Karmid ettekirjutised hoidsid lapsi pidevalt hirmul, nad ei tohtinud jääda
hetkekski üksi. Karistused eksimuste vastu olid rängad iga väiksemagi vallatuse eest
olid ette nähtud piitsahoobid, korduva eksimise korral seoti laps kinni, jäeti söömata või
pandi kartserisse luku taha. Õppimine ja õpetamine toimus õpipoisi meetodil. Kloostris
oli noviitsil alati eeskuju ning õppimine oli praktiliselt individuaalne
annaabi.ee 
