Saksa lambakoer on üks populaarseimaid koeratõuge maailmas. Seda tõugu on järjekindlalt aretatud aastast 1899. Saksa lambakoera aretamise idee autoriks on Max von Stephanitz, kes seadis endale eesmärgiks välja aretada tark, tugev, vastupidav ning truu koeratõug. Tänapäeval on Saksa lambakoer enimlevinud teenistuskoer maailmas. Teda kasutatakse valve-, saate-, jälitus-, narko-, pääste- ja juhtkoerana. Saksa lambakoer on äärmiselt intelligentne, õpihimuline ja kuulekas. Ta on hästi õpetatav ning aktiivne koer. Saksa lambakoer ei ole diivanikoer ja seetõttu ei sobi ta igale inimese. Kirjeldus Saksa lambakoer on jõuline, tugevate lihastega, tiheda karvkattega ning ülihea haistmismeelega koer. Tema loomus on tasakaalukas, rahulik, inim(lapse)sõbralik, seltsiv, kuid samas valvas ning
kogu Euroopa jõukamale rahvale juba tavaline. Samase aega jääb ka kennelklubide tekkimine, tõugude klassifikatsioonisüsteemi loomine ja esimesed tõustandardid. Koerte kasutusalad muutnud ta inimese abiliseks paljudel elualadel. Otstarbe järgi rühmitatakse koerad tänapäeval kolme põhirühma: teenistus- (ka veo-), jahi- ja ilukoerad. Teenistuskoeri kasutatakse mitmesuguses teenistuses: valvurina, karjasena, tuukrina, kütina. Teenistuskoer on inimesele suure tähtsusega: piirivalvuritele on ta kindel võitluskaaslane, tuletõrjekoerad otsivad ja päästavad põlevast majast sinna jäänud inimesi, asendamatu on koer varaste ja kurjategijate tabamisel, Suures Isamaasõjas kasutati neid sanitaride ja sidepidajaina, koerte abiga avastatakse gaasitrassidel gaasileket, nad on majavalvurid, karjahoidjad. Teenistuskoerteks kasvatatakse Eestis peamiselt ida - euroopa lambakoeri (rahvakeeles hundikoerad). Need on suured,
20/ 20/31 leopardimärkidega, rinna peal vib esineda valget. Huvitavad on tema silmad - need on oranzidvi helesinised ja nagu hüpnotiseerivad ja veel on selle tu omapäraks see, et emane koer on isasest suuremat kasvu. 21/ 21/31 Saksa Lambakoer Päritolu: Saksamaa Mitmekülgne valve-, karja- ja teenistuskoer Saksa lambakoera ajalugu sai alguse 19.dal sajandil ideest luua tugev, arukas, kergesti ppust vttev koer, kes kaitseks ja karjataks kariloomi. Max Emil Friedrich von Stephanitz (ülemaailmselt tuntud kui tu isa/looja) nägi 1899. aastal Karlsruhes koertenäitust külastades karjakoera, kelles ta nägi neid omadusi mida oli kaua otsinud: pärilik karjatamis- ja ppimisvime, tugev kehaehitus, väärikus, arukus ja taibukus. 15. jaanuaril ostis ta selle kolme aastase koera Hektor Linksrhein'i
annaabi.ee 
