Eesti keskaeg
sajandi II
poolel. Riias esimeste seas olid kullasepad (1375. aasta skraa); kingsepad (1375).
Tallinnas 1363-1374 sai kolm tsunfti põhikirja: rätsepad, kuldssepad ja lihunikud.
Tsunfti skraa: Raad vaatas skraad üle ja kinnitas neid iga 3-5 aasta tagant. Skraades
kehtestati nõuded sellile, kes taotles meistriks saamist ja tsunfti vastuvõtmist.
Meistriks püüdleja pidi põlvnema vabadest ja abielus vanematest; aasta jooksul
kohapeal teeninud ja väljendanud soovi liitumiseks 3. koosolekul; teenistuskirja
esitamine. Kui sünnipära ja varandusega olid asjad korras, tuli tsunftimeistritele
tõendada oma oskusi. Pärast proovitöö vastuvõtmist tuli tulevasel meistril tasuda veel
tsunfti astumise maks ja oma tsunftivendi kostitada. Mõnes skraas on määratud
summa, mis tuli söömingule kulutada, teistes toidained (paar vaati õlut, sink ja oinas).
Kullasepp pidi Tallinnas kostitamisele kulutama 10 marka. Paljude jaoks see polnud
taskukohane, meistriks pürgija pidi olema jõukas mees