Kindralmajor-Aleksander Tõnisson
lühikese aja jooksul. 1919. aasta detsembris määrati Viru rinde ülemaks. Desarmeeris ja
interneeris edukalt taudidest nakatatud Loodearmeed.
Pärast Vabadussõda oli A. Tõnisson vaheldumisi 3. ja 1. ddiviisi ülem, ühtlasi ka
Sõjanõukogu liige. 1920 juulist oktoobrini sõjaminister. 1932. aasta novembrist 1933. aasta
maini kaitseminister, määrati 1933 kaitseministri nõukogu alaliseks liikmeks. 21. novembril
1933 avaldati talle Vabariigi Valitsuse otsusega tänu 15-aastase teenistusjuubeli puhul. A.
Tõnisson läks erru 1934. aasta
Isiklikku informatsiooni
1917 sügisel sattus teravasse vastuollu kohaliku enamliku vooluga, vangistati ja saadeti
Petrogradi, kus mõisteti surma. Pääses aga õnneliku juhuse läbi. 1918 kevadel naasis
kodumaale. Sama aasta suvel varjas ta end Saksa okupatsioonivõimude eest Soomes.
1940 arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Lasti Patarei vanglas maha.
Abikaasa ja noorem poeg Leo küüditati 1941
annaabi.ee 
