Tööstuslik pööre
kapitalist või õpitud ametist. Haritlaskond. Jõukam ülemklassist, puudusid poliitilised
õigused. Alamklass. Selle klassi moodustasid inimesed, kes elatusid füüsilisest tööst nii
maal kui linnas. Pärast II maailmasõda räägitakse kihiühiskonnast, kus positsiooni
määrab varanduslik seisus. Olulise osa arenenud maade rahvastikust moodustasid nüüd
vabrikutöölised, kelle kohta hakati kasutama Vana-Roomast pärit mõistet proletariaat.
Vahed näiteks keskkihiks loetava teenistujaskonna ning madalamaks kihiks loetava
tööliskonna vahel on oluliselt muutunud. Tavaline ametnik või õpetaja teenib sageli
vähem kui oskustööline. Olulist rolli klassiühiskonna muutumisel kihiühiskonnaks on
mänginud konveieriseerimine ja teaduslik-tehniline pööre.
Uueks etapiks tööstusühiskonna arengus sai fordism. Nii nimetati tootmiskorraldust ja
majanduspoliitikat, millele pani 20. sajandi esimesel kümnendil aluse USA tööstur Henry
Ford
annaabi.ee 
