Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
Linnaelu avanes
meelelahutuststuses.
Avatud hiskonnas pidutseti prast mingi tperioodi lppu ning pidu oli
siis t otsene jtk.
Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti.
Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust,
st. :
* thive majanduse phihaldus
* linna- ja maarahva suhtarv
* leibkonnamudelid
Tstustliste ja linnaelanike arv kasvas ja pllupidajate arv vhenes.
Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate
arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem
tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud
halvad.
20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud,
moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja laialdasemad
puhkamisvimalused. Agraarhiskonnas eksisteeris suur pere, mis koosnes
mitmest plvkonnast. Talut oli mitmekesine ja kik tked leidsid
rakendust.
Tstushiskonnas on leibkonna tbiks vikepere - vanemad ja laps