Eesti kultuurilugu
Narva ja Valga rahvaarv koguni
kahanes.
Majanduses hakkasid kasvama aga uued harud: põllumajandus ja sellega seotud toiduainetööstus
ja teenindus (põllumajandusmasinate remont jne.). Lisaks hakkas arenema metsatööstus. Selline
majanduse areng mõjutas oluliselt asustuse arengut.
Iseseisvuse algul vanade linnade kasv esialgu aeglustus, sest tööstus vajas ulatuslikke
ümberkorraldusi. 23 väikelinnale anti aleviõigused, need linnad kujunesid ümberkaudsete
põllumajanduspiirkondade teeninduskeskusteks.
30-ndatel aastatel pärast ülemaailmse majanduskriisi lõppu hakkasid linnad jälle kasvama.
Kiiresti arenes Tallinn ja tema lähiümbrus. Eesti iseseisvusperioodil oli Nõmme omaette linn ning
tema kasv oli eriti kiire. Iseseisvusperioodi lõpuks tõusis Nõmme aedlinn rahvaarvult viiendaks
linnaks Eestis, jõudes peaaegu kandadele vanadele tööstuslinnadele Narvale ja Pärnule.
1938. aastal anti suurematele alevitele omavalitsusõigused ja nimetati samuti linnadeks. Seega