Eesti ühiskonnageograafia
aastal, tegelikult pole ta selleks aga saanudki, kui
mitte arvestada puhtakujulisi haldusasutusi. Teeninduskeskusena on ta kehvapoolne ja olulisi tööstusettevõtteid seal
polegi (Werol Tehased asub linnast tükk maad eemal). Õieti on Jõgeva Eesti suurim alev. Osalt - pareminigi kui Jõgeva
ise - täidab maakonnalinna ülesandeid Põltsamaa (4800), kus on mitu pisiettevõtet ja konservitehas. Ent asendi tõttu
regiooni nurgas ei sobi Põltsamaa teeninduskeskuseks suuremale tagamaale. Ta võikski olla tugev alev Järvamaal.
Elva tekkis pisikese suvituslinnakesena. Nõukogude ajal sai tast peamiselt Tartu eeslinn. Viimastel aastatel on
Elva areng aga võtnud hoopis uue suuna: Elva hakkab muutuma tööstuslinnaks. Algul oli siin vaid väikesi õmbluskäitisi
nagu igas vähegi kopsakamas alevis. Seejärel asus Elva StGobaine'i klaasitööstus, Rõngust kolis üle väike
elektroonikatööstus
annaabi.ee 
