ja tööpuudus hakkas kiiresti kasvama. Hõivatute osatähtsus erinevates majandussektorites annab üldise ettekujutuse majanduse arengutasemest. Teaduse ja tehnika arenguga on kasutusele võetud järjest täiuslikumaid masinaid, mis inimese tööd kergendavad ja tööviljakust tõstavad. Mida kõrgem on aga tööviljakus, seda vähem on vaja tööjõudu tootmises. Eestiski on põllumajanduses töötavate inimeste osatähtsus pidevalt vähenenud ja teenindusharude osakaal kasvanud. Rahvuslik koosseis Ühe riigi territooriumil elab tavaliselt erinevatest rahvustest inimesi. Rahvuslik koosseis iseloomustabki, ühe või teise rahvuse osatähtsus vaatlusaluse territooriumi kogurahvastikus. Eestimaa põlisrahvastikuks on eestlased, kes praegu moodustavad 64% kogu rahvastikust. Peale eestlaste elab Eestimaal päris palju teisi rahvuseid, eelkõige venelasi, ukrainlasi, valgevenelasi, soomlasi jt. Selline kirju rahvuslik
Ärikeskkond Makromajanduslikust aspektist puudutavad igat ettevõtet kõige enam majanduslikud faktorid. Võib öelda, et viimasel kolmel aastal on Eesti majandus kohanenud kriisijärgse olukorraga. Ettevõtlusaktiivsus on pärast 2009.a seisakut pidevalt kasvanud. Ettevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta I kvartalis 705 miljonit eurot, mis oli 10% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Valdav osa SKP kasvust kujunes teenindussektoris, seda suuresti siseturule suunatud teenindusharude kiire kasvu tõttu. Teenindussektori lisandväärtus kasvas mullu 3,3%, eriti kiiresti kasvasid info- ja side, haldus- ja abitegevuste ja muud siseturule suunatud teenindused. Ärikonjunktuuri hea seis ja positiivsed kasvuväljavaated viitavad tõusutrendi jätkumisele. Järgnevatel aastatel on oodata kasvu kiirenemist siseturule suunatud teenindusharudes kooskõlas investeerimis- ja tarbimisaktiivsuse suurenemisega.