Aleksander Puškin
saatis Aleksandri laua tagant minema. Uksel andis hoidja Arina poisile salaja prääniku.
Poiss hiilis vanemate majas ringi nagu hundipoeg ta oli saamatu, pillas uskumatul
hulgal nõusid maha. Puskinite majas olid asjad asendamatud ja nende otsasaamine korvamatu.
Sergeid haaras meeleheide mõne rätiku kadumise puhul ja kui ta ei leidnud mõnd raamatut.
Kõiges süüdistati lapsi. Pärast raamatu leidmist visati see kohe nurka. Nadezda andis kohmakale
poisile kõrvakiile nagu teenijatelegi. Aleksandr oli petnud vanemate ootusi, ta polnud täitnud
maja rõõmsa sädistamisega.Varsti sündis kolmas poeg ja sellele pandi nimeks Lev. Tema oli
lokkispäine, lõbus ja ümmargune. Esimest korda tundis Sergei end isana. Ka emale hakkas see
poeg kohe meeldima. Teisi lapsi polnud tema jaoks enam olemas. Nädala pärast läksid kõik asjad
jälle omasoodu.
Aleksandrile meeldisid külalised. Siis oli tema perekond justkui teine ja parem pere. Ema