Barokk-kunst
tasakaalutunne.
Rohkem kui teiste autorite puhul on tema maalides ka kõrvale tõrjutud jutustava elemendi
osatähtsus. Kirjeldava süžee taandumine ilmneb küll tüüpilise tendentsina kogu 17. sajandi
hollandi maalikunstis, kuid Vermeer läheb ses osas üldvalitsevast nivoost veel märksa kau-
gemale. Tema maalidel ei toimu peaaegu kunagi midagi märkimisväärset, mis omaette
sündmusena paeluks tähelepanu. Vaid nagu muuseas proovib kujutatud modell endale kaela
pärlikeed, võtab teenijalt vastu kirja, tõstab pilgu muusikainstrumendilt, naeratab
kaasvestlejale, vaatab aknast välja, võtab kätte veiniklaasi või teeb midagi muud üsna tavalist
ja harjumuslikku. See on inimelu igapäevane intiimne külg, mida Vermeer jäädvustas. Kunagi
ei näe me tema maalidel midagi säärast, mis viitaks tegevuse dünaamikale või veel vähem
dramaatilisele arengule. Vermeeri võlub rahulikult voolav elurütm, kus ta ka sellistele het-
annaabi.ee 
