Ajaloo kt Meinhardid
Ühisaktsioon ei toonud tulemusi. Osalenud jõududes jäi rahvast ainult vähemaks.
12. Mõõgavendade ordu:
1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu "kristuse sõjateenistuse vennad" Ordu
liikmeteks said elukutselised sõjavennad. Neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja
risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli
ordumeister. Ordumehed jagunesid mitmesse kategooriasse: Rüütelvennad,
preestervennad ja teeniatevennad. Sellise väega õnnestus sakslastel Liivlased ristiusku
pöörata.
14. Võnnu piiramine ja ümera lahing:
1210. aastal toimus Eestlaste vasturetk. suur ühendmalev läks piirama võnnu linnus
millest oli saanud mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte. suurte puuvirnade
abil prooviti linnus põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Alt ja ülevalt rünnates viidi
linnuse kaitsjad karvasesse olukorda. Eestlased oleksid võitnud, aga lahkusid, sest
abivägi oli võnnupoole teel
annaabi.ee 
