Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
hoolimata "nõukogudelaste hiigelsuurtest kaotustest" ning tänu "edukatele
võitlusruumi loovutamistele" nihkus visalt läände. Ning jõudsid kätte päevad, mis
pidid näitama, kes on taibukas ja saab aru aja käsust, kes aga mitte. Esimesed
pakkisid oma seitse asja ja, kes kuidas, purjetasid kaugetele randadele. Kes milliste
mõtete ja lootustega, jääb igaühe enda teada. Ja need vähemtaibukad jäid ka oma
mõtete ja lootustega." Sõelseppa premeeriti ta enda sõnul teenetekohaselt
kriminaalkoodeksi hea painduva paragrahviga, mis ta külmale maale toimetas.
Lisaks varasematele emigrantidele lisandus Teise maailmasõja käigus eksiili üle 70
tuhande eestlase, kes oma ajakirjandust vajasid. Oluline on märkida, et pagulas-
eestlaste väljaanded levivad asumaadest kaugemale ka teiste asumaade piires.
Alljärgnevalt väike ülevaade asumaade kaupa.
Eesti ajakirjandus paguluses
Rootsi
Esimene maa, kus legaalne eesti ajaleht teoks sai, oli Soome. Detsembris 1943 hakkas