Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
Kui on tagasipöördumisi minevikku, siis mälestuslikul algel on suur roll.
Kas siin on mingeid laineid ja suundumusi?
Kindlasti võib siin ka rääkida realistlikumast ja modernistlikumast poolest, aga kui nüüd
mingite eraldi gruppidena eraldi välja tuua, siis kolm proosalainet:
+ nostalgiaproosa
+ otsitakse mingeid uusi lahendusi ja see algab luulest väikse ajalise nihkega
+ ajalooline proosa
Suurema osa heterogeensemast osast moodustavad realistlikud romaanid, aga need
eristuvad teemavaatelt ja vaatepunktilt. Siin on palju psühh realismi näiteid, mis võivad olla
lahendatud teistmoodi kui nostalgiaromaanid.
Väike nihe arengus toimub 1960ndate aastate paiku, kui tuleb noor põlvkond kirjandusse.
Nii nagu luules, nii ka proosas (H. Nõu, E. Nõu jt) autorid jäävad pagulasproosa viimasteks
noorteks. 1970-80ndate debüüdid ei too enam olulist lisa. Nii luules kui proosas räägime
situatsioonist, kust tervik hakkab hajuma. Selle juures ei maksa arvata, et pagulaskirj kaob