Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
on selge, et poliitiline muutus peaks olema ka luules. Kui 70-80 tuleb kibestunud pol
vastuseisuluulet, siis selgelt seda tüüpi sappi enam 90ndate loomingus ei näe. Niisugune
kriitiline teravus väheneb ja see aitab eleegilisel kihil tugevamini ka esile tõusta. Hilisluulet
ei valitse ainult eleegia, siin on ka mingeid niisugusi tendentse, mis viivad poeetika mitmes
mõttes uuele pinnale. Siin võiks rõhutada seda, et tal on kalduvust sümboolse haardega
sünteesida küllalt erinevaid teemapilte. Ta võib nt vabalt siduda intiimse armastusluule ja
isamaaluule. Või siis religioossete motiividega metafoorse poeetikaga. Religioosne pilt
hakkab ka tugevnema hilisloomingus.
Ühelt poolt on tegemist nurgelise ja terava autoriga, aga selles ei puudu suur sünteesiv
taotlus v tendents. Kui sai räägitud Kangro pehmusest ja Lepiku teravusest, siis mingis
punktides esteetika haakub. Modernism on katusmõiste, kuhu alla mahub palju asju ja üks