Iidsete aegade lood 1
Tema sajas peas olid mustade keeltega suud ja tema silmist välkus tuld. Tema metsik
ulgumine kajas mäekurudes möllava maruna, kõlades kord lõvi möirgena, kord
raevunud härja mörisemisena. Tormid, tuulekeerised ja kõikehävitavad orkaanid
käisid tema kannul.
Kui Olümpose jumalad nägid seda õudset koletist enda poole tormavat, põgenes
mitu neist kabuhirmus Egiptusesse. Zeus aga viskus kartmatult koletise kallale ja lõi
teda halastamatult teemantsirbiga. Valust ulgudes pöördus Typhon põgenema. kuid
Zeus jälitas teda ning jällegi vapustasid maad maailma isanda piksenooled.
Kust Typhon iganes läbi läks, seal jäi temast maha hukk ja kadu. Tuulekeerised ja
orkaanid ei jätnud midagi terveks. Metsad kisti juurtega üles, kaljurahnud paisati
alla orgu ning merelained kerkisid mäekõrguseks ja pühkisid kõik oma teelt minema.
Viimaks jõudsid Typhon ja Zeus Süüriasse. Seal pöördus kitsikusse aetud koletis