A jälje pindala mm² D kuuli läbimôôt mm d jälje läbimôôt mm Brinelli kôvadust tähistatakse teimitingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 10...15 s Teiste tingimuste korral tuuakse tähise HB järel katsetamise tingimused: kuuli läbimôôt/koormus/koormamise kestus Kôvaduse määramine Rockwelli meetodil GOST 9013 Kôvadus määratakse jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimôôduga 1,588 mm (1/16 tolli) ja jôuga 980 N (100 kgf) vôi teemantkoonuse tipunurgaga 120° ja jôuga 580 N (60 kgf) vôi 1470 N (150 kgf) materjali sisssurumise teel vastavalt skaalad A, B, C. Katsetamisel surutakse otsik materjalisse eeljôuga F = 98 N (10 kgf) ja fikseeritakse. Seejärel surutakse otsik materjalisse jôuga 588 N (60 kgf), 980 N (100 kgf), vôi 1470 N (150 kgf) ja taastatakse esialgne jôud F . Kôvadust iseloomustab kuuli vôi koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Rockwelli kôvadus määratakse järgmise valemiga:
Brinelli, Rockwell, Vikers. 14. Kuidas mõõdetakse materjalide kõvadust Brinelli meetodil ( otsak, kuidas saadakse kõvaduse väärtuse, kuidas tähistatakse, joonis )? Kõvasulamkuul, Jõud/augu pindala, 185 HBW 5/750/20. 15. Kuidas mõõdetakse materjalide kõvadust Rockwelli meetodil ( otsak, kuidas saadakse kõvaduse väärtuse, kuidas tähistatakse, joonis )? kõvasulam-teraskuuli või teemantkoonuse, Sügavus/pindalaga, 59 HRC 16. Kuidas mõõdetakse materjalide kõvadust Vickersi meetodil ( otsak, kuidas saadakse kõvaduse väärtuse, kuidas tähistatakse, joonis )? Teemantpüramiid, Jõud/pindala, 500 HV30 17. Radiograafiakatse meetodi kirjeldus? Röntgen- või gammakiirgisega kiirgamisel. 18. Ultrahelikatse meetodi kirjeldus? Ultraheliga kiirgamisel. poorid, praod, mittemetalsed lisandid 19. Magnetpulberkatse meetodi kirjeldus?
Materjalide põhilised kõvadusarvu määramise meetodid: Brinell – surutakse uuritava materjali pinda kõvasulamkuul. Brinelli kõvadus määratakse kuulile toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena. Kõvaduse väärtusele järgneb tähis HBW, selle järel aga katsetingimused (kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus). Rockwell - määratakse materjali kõvadus otsaku (kõvasulam/teraskuuli või teemantkoonuse, mille tipunurk on 120°), materjali sissesurumise teel. Katsetamisel surutakse otsak materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel surutakse otsak materjalisse lisajõuga, peale mida jällegi taastatakse esialgne survejõud. Rockwelli kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse tungimise sügavuste vahe. Vickers - põhineb teemantpüramiidi surumisel uuritava materjali pinnasse. Vickersi
purunemisstikus. Elastsuseks nimetatakse metallide omadust muuta oma kuju ja mõõtmeid välisjõudude toimel ja peale jõudude lakkamist need taastada. Kõvaduseks nimetatakse metallide omadust osutada vastupanu välise, kõvema keha sissetungile. Kõvadusest sõltub, milliseid detaile või instrumente sellest saab valmistada. Mõjutab ka metalli töödeldavust. Kõvadust mõõdetakse surudes teimikehasse karastatud teraskuuli või teemantkoonuse või teemantpüramiidi tippu. Kõvaduse üle otsustatakse jäetud jälje põhjal. Löögisitkus nimetatakse metallide omadust osutada vastupanu löökkoormustele. Löögisitkuse teimimine toimub Charpy pendlil. Pendel tõstetakse teatud kõrgusele ja lastakse vabalt langeda teimikehale. 8.b.Metallid ja nende liigid Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning enamikel juhtudel ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus
annaabi.ee 
