Grafiiti leidub looduses märksa rohkem kui teemanti. Ta on hallikasmust ja läbipaistmatu, väga rasksulav, kuid üsna pehme. Grafiit lõheneb väga kergesti õhukesteks lehekesteks ning jätab karedale pinnale tumeda jälje, mis koosneb väikestest grafiidiliblekestest. Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone . Õhu käes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Grafiiti on pehmuse tõttu kerge töödelda. Temast saab valmistada nõusid metallide sulatamiseks, sest grafiit on nagu teemantki keemiliselt võrdlemisi vastupidav. Elektrijuhtivuse tõttu on grafiit elektrotehnikas väga hea materjal. Grafiidi kasutamine pliiatsisüdamikuna on üldtuntud. Süsi ei ole süsiniku allotroopne teisend, kuna ta koosneb peamiselt väga peeneteralisestgrafiidist ning võib sisaldada mitmesuguseid lisandeid. Süsi juhib elektrit nagu grafiitki
et talle need meeldisid. Toores ja hapu nagu üks hulkuv koer - nii iseloomustas poissi tütarlaps. Ei tahtnud enda peale vastutust ega koormat võtta, talle meeldis hoopis olla rajuilm ja tuulega kaasa minna. Siiski suutis poiss oma libeda keelega tütarlast ära võluda aga siin polnud ju mingit armastus kahe inimese vahel. Valitsesid vaid tunded, kuid polnud neil saatuseks olla koos just poisi käitumise pärast. Polnud ta õige ja see väärikas mees ning vajas lihvimist nagu teemantki. Kurbusest vaevatud, läks ta Ingelandist minema, otsima iseennast. Tagasi tulles avastab ta enda ees poisi, kes peab end tema isaks. Tundub, et siin võis tegu olla teise suhega ja tõenäoliselt oli Enekel kellegagi teine suhe sellel ajal. Võib-olla armastas ta siiski Ekket ning pani sellepärast talle nime isa järgi, sest arvas, et ei näe teda enam kunagi.
Ta on hallikasmust ja läbipaistmatu, väga rasksulav, kuid üsna pehme. Grafiit lõheneb väga kergesti õhukesteks lehekesteks ning jätab karedale pinnale tumeda jälje, mis koosneb väikestest grafiidiliblekestest. Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone (tuleta meelde metallide elektrijuhtivust). Õhu käes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Mittetäielikul põlemisel saadavat peent söetolmu (tahma) kasutatakse musta värvi valmistamiseks. Pressitud süsi sarnaneb omadustelt grafiidiga, kuid on palju odavam. Koostis / struktuur Keemiline element räni (Silicium, Si), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline (teemandi struktuur) kahe aatomiga elementaarrakus. Omadused Hõbedase läikega, kerge (2330 kg/m 3) materjal. Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm). Saamine
neb väikestest grafiidiliblekestest. Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris lei- duma vabu elektrone (tuleta meelde metallide elektrijuhtivust). Õhu käes kõr- gel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Grafiidi struktuur on hoopis teistsugune kui teemandi oma. Vaatleme seda struktuuri poolviltu ülaltpoolt Grafiidi struktuur on tekkinud kihtide kaupa asetsevatest võrku- dest, mis koosnevad korrapärastest kuusnurkadest. Igas võrgu sõlm- punktis on üks süsiniku aatom, mis on omakorda seotud 3 samasuguse süsiniku aatomiga. Kuna iga süsiniku aatomi kohta tuleb ainult 3 si- det, on grafiidis vabu elektrone, mis põhjustavad grafiidi elektrijuhti- vuse
· Grafiiti leidub looduses märksa rohkem kui teemanti. Ta on hallikasmustja läbipaistmatu, väga rasksulav, kuid üsna pehme. Grafiit lõheneb väga kergesti õhukesteks lehekesteks ning jätab karedale pinnale tumeda jälje,mis koosneb väikestest grafiidi liblekestest. Erinevalt teemandist ja paljudest teistest mittemetallidest juhib grafiit elektrit, sellepärast peaks tema struktuuris leiduma vabu elektrone. Õhukäes kõrgel temperatuuril põleb grafiit nagu teemantki CO2-ks. Pilt grafiidist Vesinik · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv). · Maailmaruumis (universumis) on vesinik kõige levinum element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust). Füüsikalised ja keemilised omadused