Folkloristika alused
2) suulise ajaloo uurija lähtub ajaloost, uurimise käigus lisanduvad loo jutustamisega seotud tasandid,
pärimusliku ajaloo uurija teekond on vastupidine: ta lähtub jutustatavast loost, mille "taha" asetab ta
uurimise käigus ajaloolise konteksti;
3) suuline ajalugu eeldab suuliste intervjuude uurimist, pärimuslik ajalugu kasutab pigem kirjalikke tekste
(kas suuliste küsitluste, vestluste kirjapanekuid või kirjalikena loodud teemajutustusi);
4) suulise ajaloo uurimisel keskendutakse lähiminevikule, pärimusliku ajaloona uuritakse mh kaugema
minevikuga seotud mälestusi (kuna uurimisallikatena kasutatakse ka varasemaid mälestustele tuginevaid
üleskirjutusi);
5) suulise ajaloo dokumendi (intervjuu) loomisel teadvustatakse kahe autori (intervjueerija ja
intervjueeritava) olemasolu. Neil mõlemal on tõlgendusõigused, mis pannakse paika juba teksti loomise
hetkel
annaabi.ee 
