Naiste- ja meeste maailm Tänapäeval ei saa mööda minna meeste, naiste ning perekonnaga seotud teemadest. Just nemad panevad aluse perekonnale ning teevad koos ühiseid otsuseid ja tulevikuplaane. Kui tekivadki erinevad ettepanekud, peaksid mehed ja naised siiski ühisele kompromissile jõudma ja arvestama mõlema osapoole mõtetega. Seetõttu, et naised erinevad meestest, rääkides väärtushinnangutest, on naistel ja meestel juba täiesti erinevad teemadki, millest kummagile rääkida meeldib. Ma arvan, et perekonnas on ühised lapsed mõlema jaoks olulised. Laste kasvatamisele peaksid mõlemad vanemad oma panuse andma. Vanasti oli nii, et mehed käisid tööle ja naiste kohustus oli teha majapidamistöid ja lapsi kasvatada, kuid tänapäeval on elukorraldus muutunud. Ka paljud mehed veedavad kodus lastega aega ning tööl käimine ja kärjääri tegemine on kujunenud naiste pärusmaaks. Mõistan mehi, kes tulevadki peale
Üha vähem kasutatakse halvustavaid väljendeid. Nii nimetavad ajakirjanikud neegreid mustanahalisteks, venelasi enamasti venelasteks, kuid tuleb ette ka venkud. Eestimaalaste kohta teadaolevalt niisuguseid sünonüüme pole. Ajakirjanikud peavad vastutama selle eest, millest nad räägivad. Üldiselt on nad üsna viisakad, aga ,,ühtlaseks pudruks keedavad" loo ,,Ärapanijad". Nad edastavad oma arvamust rohkem mõnitades, justkui ei mõtlekski, mis suust välja ajavad. Teemadki on intrigeerivad. Nad on leidnud enesele ka vastuolulisi vaatajaid. Eesti Päevalehes avaldati selleteemaline artikkel. Mõned aastad tagasi sooviti ajakirjandusse viisakust juurde ja prooviti kehtestada reegleid, mis karistaksid solvajaid, kuid sõnavabadust peeti oluliselt tähtsamaks kui vähemuste tunnete kaitsmist, sest meie meedia on demokraatlik. 1.5. Uudis keelekujundajana Ajakirjandus on üks osa, mis aitab meie keelel säilida ja areneda. Ajaleht toetab uute