VIIVIS, LEPPETRAHV, KÄENDUS, KÄSIRAHA, GARANTII
3
1.SISSEJUHATUS
Valisin antud teema, et mõista paremini võlaõigusseaduse normistikku. Igapäevases elus
sooritatavate tehingute puhul on sagedaseks nähtuseks võlgu jäämine ja tasumisega
viivitamine. Lepingute sõlmimisel on kasulik mõelda võimalusele, et sõlmitud kokkuleppeid
võidakse rikkuda. Tegemist ei tohiks aga olla nähtusega, millega tuleb lihtsalt leppida.
Töös analüüsitakse lühidalt viit teemat: viivis, leppetrahv, käendus, käsiraha, garantii.
Kõik antud teemaderingid teenivad võlausaldaja huve.
Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlausaldaja
näide on inimene, kes on raha välja laenanud. Näiteks sai viimase aastaga Jaapanist USA
suurim võlausaldaja (Äripäev, 16.aprill 2015).
Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on
inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega ja
muuga võlausaldajale tagasi maksma.