Maastikuarheoloogia
Selline arvamus
maastikuarheoloogias jäi püsima pikkadeks aastakümneteks.
1970. aastate algul hakati Eestis läbi viima kolmandat kinnismuististe registreerimist, mille viisid
läbi erialase ettevalmistusega arheoloogid. Nende töö lisas palju uusi andmeid juba teada
asustuspaikadele.
1980. aastatest alates Eesti esiajaloo senisele uurimisele perioodide kaupa lisanduma ka
teistsuguseid käsitlusviise. Üheks selliseks uudseks teemaasetuseks kujunes mikrorajoonide
asustusarheoloogiline uurimine läbi pikkade esiajalooliste perioodide. Mikrorajoonide
süvendatud tundmaõppimise kaudu püüti jõuda lähemale üldiste arengute mõistmisele
muinasajal. Siiski ei väljunud uurimised kuigivõrd senise metodoloogia raamidest. Muistset
asustust käsitleti üldises ja abstraktses võtmes, ranges vastavuses muististe levikuga. . Nii mõnigi
tekkinud küsimus oli "ametliku arheoloogia" poolt ära vastatud, n-ö ette antud
annaabi.ee 
