"teelolekust" - 1 õppematerjal

Lambakarjus ja aeg

Ohk oli raske. Karjus keskendus rajale, kuid tema vaim laotas oma tiivad laiali. Vaimus nagi ta lisaks sellele rajale ka koiki teisi maailma radu, nii neid, mida kaiakse iga paev, kuj ka neid, mis olid sajandite eest rohtu kasvanud. Ta nagi radasid ja neil kondivaid inimesi, tundis onnevarinat koos nendega, keda tee tegi vabaks, aga ta tundis ka raskuse koormat koos nendega, keda tee rusus. Ta tajus lahkujate valu, paralejoudjate roomu, hulkurite juubeldust alatisest teelolekust. Koik kunagi elanud teekaijad said korraga osaks lambakarjusest- seda oli ta oppinud magedelt. Mehed peatusid alles siis, kuj pimedus kattis maed ja edasi minna enam ei nainud. Vaikides votsid nad leiba, otsisid kivi pea alla, tombasid kuueholmad ule silmade ning uinusid magama. 06 oli pikk ja unenagusid tais. Kuid juba puhte ajal ajasVooras end jalule. Kui ta enda umber vaatas,  LAMBAKARJUS