metsad, kus leidus palju putukaid, lendasid ringi hiidsisalikud e.saurused. Nendest iidsetest aegadest on pärit täna - päeva tähtsaimad kütteained. Mida tänapäeval kaevandatakse allmaa- kaevandustes ja avakaevandustes. 3. Maa kuju ja ehitus Esmakordselt oli selge ja ümberlükkamatult tõestatud,et Maa on kerakujuline ja ümber selle võib sõita kui 1522 aastal jõudis ümbermaailmareisilt tagasi 1519 aastal teeleasunud laev "Viktoria" Fernão Magal- hãesi juhtimisel. See reis näitas ka seda et Maa ümbermõõt on tunduvalt suurem kui seda enne arvati. Meie koduplaneet Maa on suur pöörlev kivikera. Ta on üks ümber päikese tiir-levast üheksast planeedist. Maa on ainus meile teada -olev maailmaruumi planeet, kus on elu.Maa atmosfääris on hapnikku ja ookeanides vett, mis mõlemad on eluks häda-vajalikud.Kõikidest päikese-süsteemi planeetidest on Maa Päikesest
väljarändajatele ahvatlevaks. Gröönimaa edelaosa, kuhu väljarändajad saabusid, asub Islandist geograafiliselt lõuna pool. Viikingiajal oli madalaid rohumaid seal ka praegusest rohkem, maa on aja jooksul vajunud ja osa tolleaegseid rohumaid on praeguseks merre kadunud. Aastal 985 asus Islandilt Gröönimaa poole Eiríkr Punase juhtimisel teele 25 laeva, millest 14, umbes 500 asukaga, jõudsid kohale. Teised teeleasunud hukkusid jäämägede vahel või pöördusid tagasi. Asustus koondus Gröönimaa edelarannikul kahte keskusse: Idaasula (Eystribygd) ja nüüdse Gotthabi kohale Lääneasula (Vestribygd). Skandinaavia asustuse hiilgeaegadel, 12.-13. sajandil elas seal 3000-5000 inimest. Gröönimaa ristiti umbes aastal 1000. aastal 1125 loodi ka Gröönimaa piiskopkond. Saarel oli üle kümne kiriku. Saaga järgi olevat Erikri kristlasest naine lasknud nende talu juurde ehitada
annaabi.ee 
