Õiguse filosoofia loengukonspekt
Kant järgis Rousseau ideid ühiskondlikust lepingust, mille järgi rahvas konstitueerub
riigina ja loobub oma vabadusest, et see otsekohe ühenduse liikmetena, st riigi rahvana jälle üle
võtta. Seadusandlik võim kuulub rahva ühendatud tahtele. Riigi ülesehituse küsimuses järgis
Kant aga Montesquieu võimude lahususe teooriat, kuna vaid selline riigikorraldus suutvat kaitsta
inimeste vabadust.
Niiviisi jõudis Kanti õigusõpetus sellise piiri ja teelahkmeni, kust edasi oli samahästi
võimalik valida kas ratsionalistliku loomuõigusõpetuse lõpuleviimine, või selle ületamine ja uus
algus õiguspositivismi näol. Sellise valiku võimalus peitub Kanti tunnetusteoorias: lahutanud
oleva olemapidavast ning piirates tunnetuse olevaga, asetas ta õiguse olemapidava valdkonda,
seega väljapoole tunnetusteooriat. Kuid oli ka teine võimalus, mille kasutas ära J. Bentham: