Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 71. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine. Trassi suuna muutumise kohtades kasutatakse ühelt sirgelt lõigult teisele ülemineku sujuvuse tagamiseks erineva kujuga kõveraid. Kõige lihtsam neid on püsiraadiusega. Teekurv on harilikult kujutatud ringjoone kaare kujulisest põhikõverikust ja muutuva raadiusega siirdekõverikest. Vaatleme järgnevalt lihtsaimat juhtu, ringjoone kaare kujulist kõverat. Pööraku trassi siht punktis N pöördenurga võrra paremale. Murdekoha ümardame ringi kaare abil raadiusega R. sellise kõvera punktide KA (kõveraalgus), KK (kõvera keskkoht) ja KL märkimiseks maastikule on vajalik järgmised elemendid:
Trassiga ristuva reljeefi iseloomustamiseks rajatakse ristprofiil. Pikettide ja plusspunktide märkimisega üheaegselt toimub ka situatsiooni mõõdistamine (50m ulatuses mõlemale poole ristjoonte meetodil). Situatsioon kantakse väliraamatusse. 68. Kõvera peapunktide arvutamine ja märkimine. Trassi suuna muutumise kohtades kasutatakse ühelt sirgelt lõigult teisele ülemineku sujuvuse tagamiseks erineva kujuga kõveraid. Kõige lihtsam neid on püsiraadiusega. Teekurv on harilikult kujutatud ringjoone kaare kujulisest põhikõverikust ja muutuva raadiusega siirdekõverikest. Vaatleme järgnevalt lihtsaimat juhtu, ringjoone kaare kujulist kõverat. Pööraku trassi siht punktis N pöördenurga φ võrra paremale. Murdekoha ümardame ringi kaare abil raadiusega R. sellise kõvera punktide KA (kõveraalgus), KK (kõvera keskkoht) ja KL märkimiseks maastikule on vajalik järgmised elemendid:
annaabi.ee 
