Sven Hedin, rootsi maadeavastaja
märtsil 1897. Aastal jõudis Pekingi [2] ja sealt Siberi kaudu sama aasta mais
tagasi kodumaale. [1]
Hedin kogus selle esimese eduka uurimisreisiga suure kuulsuse, mida kinnitas rida menukaid
ettekandeid Euroopa suurimates teaduslikes keskustes. Õhinaga ostetavate ja loetavate
reisikirjelduste abil lõi ta rahalise aluse teise reisi jaoks, mida alustas juba paari aasta pärast
1899.a. juunis. Ta alustas taas Kasgarist ja tahtis võtta põhjalikumalt käsile neid maid, millega
oli eelnevail teekonnil tutvunud. Ta kaardistas üksikasjalikumalt Tarimi jõe jooksu, uuris Lop-
Nori järve [2] ja sooritas ohtliku teekonna läbi Takla-Makani kõrbe idaosa, kus avastas vana
hiina linna Lou-lani varemed. Lop-Nori järve uurimisega kinnitas ta von Richthofeni
hüpoteesi järve asukoha sõltumisest Tarimi jõest.[6] 1900-01 reisis ja kaardistas Põhja- ja
Kirde-Tiibetis ning Tarimi nõos. 1901. Aasta sügisel püüdis ta tungida burjatiks