on võimalik leida tema arvulist väärtust. Kuid enamikel juhtudel jääb entroopia ja negentroopia mõiste subjektiivseks ja ebamääraseks. Põhimõtteliselt võiks teda väljendada ka infosisalduse kaudu (bittides), kuid siis tuleb eelnevalt kokku leppida millist infot antul juhul käsitletakse. Entroopia kasvu näiteid Vaatleme algul kinnist süsteemi, näiteks suhkrutüki entroopia kasvu tema lahustumisel teeklaasis. Algul on suhkrutüki korrapära suur, ta on risttahukakujuline kindlate mõõdetega objekt klaasi põhjas. Lahustumise käigus suhkruosakesed hajuvad vedelikus üha suuremas ja suuremas ruumalas, nende paiknemise korrapäratus suureneb, entroopia kasvab. Lõpuks on kogu suhkrutükk lahustunud ja entroopia kasv sellega lõpeb. Teiste sõnadega areng peatub (igasugune muutus on ju areng). Kinnises süsteemis saab entroopia kasvada teatud piirini.
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
annaabi.ee 
