A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Nii oli ta ainukeseks võiduks kogu selle aja jooksul viie või kuue tuhande liivriline
teemant, mida kandis sõrmes. Kuna dArtagnan ei võinud aga teemandist-lahkuda, kui
tahtis seda tänutähte oma auahnete kavatsuste teostamiseks kunagi tulevikus kuninganna
juures kasutada, siis oli kalliskivi vahepeal niisama väärtusetu kui kivikesed, mida ta
jalge all tallas.
Me ütlesime -- kivikesed, mida ta oma jalgadega tallas, sest d'Artagnan mõtiskles,
jalutades üksinda mööda kaunist teekest, mis viis laagrist Angoutini külla. Mõtteisse
süvenenult oli ta sattunud kaugemale, kui arvas, ja päev hakkas jõudma juba õhtule, kui
talle loojuva
434
päikese viimaste kiirte all näis põõsastara tagant vastu säravat musketitoru.
D'Artagnanil oli terav silm ja taibukas mõistus. Ta sai aru, et musket ei olnud sinna
tulnud üksi ja et see, kes teda kandis, ei olnud peitunud heki taha sõbralike kavatsustega.