olukorda. Tähtis on nendega nii suhelda,et nad tunnetaksid, et nad on vajalikud ja kuuluvad kuhugi ning neid aktsepteeritakse sellistena nagu nad on. Paljud puuetega inimesed on leidnud oma koha elus ja tunnevad elamisest rõõmu. Halb valik elus on narkootikumide kasutamine õnnetoojana. Kiire, kuid näiline tee rõõmu tundmiseks võib olla ka viinapits. Igaüks peab ise otsustama, kas valida need oma teekaaslasteks. Tuleb loota, et need inimesed teevad elus õiged valikud ja alustavad uuesti,et elamisest rõõmu tunda. Ma arvan, et elamisest saab rõõmu tunda ka siis, kui sa aitad teisi inimesi, kes seda vajavad. Teiste aitamine tekitab hea tunde ja teeb südame soojaks. Usun ütlusesse, et kõik, mida sa teistele teed, tuleb sulle endale tagasi. Rõõmu tundmiseks elamisest peab inimene selle nimel vaeva nägema ning leidma oma koha elus, mis teda rõõmsaks teeb
jumalik ilmutus kristlase kohustused moraaliteoloogia pühakirjas ilmutatud normidest). Õigus on üksnes seal ja kõikjal, kus inimesel on kohustus tegutseda looduseaduse jõul. Kohuse täitmisele ei viinud riiklik kasvatuslik tegutsemine, vaid kohust pidi igaüks täitma iseenda pärast, et saavutada loomulik seisund. [27] Mõistusõigus on enesekasvatus, millega igaüks peab isiklikult tegelema ning mitte segama teisi sellel teel. Ehkki üksikisiku teekaaslasteks on teised inimesed, tegutseb igaüks enda täiustamise nimel ja omal vastutusel (vrdl Pufendorf: inimene on loomult ühiskondlik). Algseisund, mille poole tuli püüelda, oli võrdsete ja vabade inimeste ühiskond, kes täidavad oma looduse poolt antud kohustusi. W-i õpetus oli antikollektivistlik (antikommunitaarne moodsas tähenduses).[28] "Inimese loomus on loodud selliselt, et ta eelistab kõigele muule seda, mida ta peab parimaks. Loomulik