korraldada ja sõlmiti Taani aadlike vahendusel 1559. aasta aprillis poole aastane vaherahu. 8. Millist abi otsisid Liivimaa võimud? Poole aastast vaherahu kasutasid Liivimaa võimud välisabi otsimiseks. Liivi ordus saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus. 9. Kuidas suhtusid talupojad sõdivatesse pooltesse? Nad tapsid üksikuid sakslasi ja põletasid nende mõisaid. Venelastele nad olid abiks, kuna nemad olid nede vaenlaste vaenlased. Nad olid sõja alguses neile teejuhtide ja luurajatena. Hiljem selgus et Vene võim üritab mitmesuguste soodustustega mõisnikuid enda poole meelitada ja seejärel jäi talurahval vaid ise enda eest seista ja 1560. aasta septemris algaski talupoegade ülestõus. 10. Selgita, kuidas oli muutunud Liivmaa poliitiline jaotus 1561. aastaks? Põhja Eestis oli kehtestatud Rootsi võim. Liivi ordu lakkas olemast. Lakkas esksisteerimast Saare Lääne piiskopkond ja Saaremaa liideti otseselt Taaniga. 11
Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine. Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas.) 4. Kelle vahel toimus Liivi sõda? Liivi ja Venemaa vahel. Mõnelmääral ka Rootsi. 5. Kust otsisid eestlased abi Liivi sõjas? Poolast. 6. Kirjelda talurahva olukorda Liivi sõjas? Nad tapsid üksikuid sakslasi ja põletasid nende mõisaid. Venelastele nad olid abiks, kuna nemad olid nede vaenlaste vaenlased. Nad olid sõja alguses neile teejuhtide ja luurajatena. Hiljem selgus et Vene võim üritab mitmesuguste soodustustega mõisnikuid enda poole meelitada ja seejärel jäi talurahval vaid ise enda eest seista ja 1560. aasta septemris algaski talupoegade ülestõus. 7. Nimeta Liivi sõja tulemusi. Liivi ordu hävitati. Põhja-Eesti Rootsile, Lõuna-Eesti Poolale, Saaremaa Taanile. Liivi sõda lõppes Pljussa vaherahuga 1583.aastal. Liivi sõjaga lõppeb keskaeg Eestis.
annaabi.ee 
