Eesti majanduse arengusuunad
eelarvest raha saavate asutuste tegevuskulusid, sh palkasid (2009. aasta veebruaris 7%, mais
8%), pisut pehmemalt suhtuti õpetajatesse, politseinikesse ja kultuuritöötajatesse. Palgakärbe
tähendas, et igal asutusel oli võimalik otsustada, kuidas palgakulusid vähendatakse -- kas
koondamiste, üldise palgavähendamise või tasustamata puhkusepäevadega -- enamasti
kasutati kõiki nimetatud viise. Piirati pensionitõusu (see hüvitatakse hiljem), vähendati
kaitsekulutusi, kulutusi teehoiule ja jäeti ära mitmed vähemolulisemad tegevused. Kärped
puudutasid ka tervishoidu, lisaks vähendati oluliselt hüvitisi, mida 2009. aasta keskel
jõustunud uus töölepinguseadus oli esialgu ette näinud töötutele. 2009. aasta keskel vähenes
haigekassast haigushüvitiste maksmine ning osaliselt hakkasid neid maksma ettevõtted.
Juunikuust peatati ajutiselt riigipoolsed sissemaksed pensioni II sambasse (need taastati 2011
12).
2009. aasta esimeses pooles otsustati mitmete maksude tõusud