Tänapäeva autod on varustatud masseerivate nahkistmetega ning kõikvõimalike parkimis-ja öökaameratega. Kuid millest sai see kõik alguse ? Millised nägid välja esimesed autod ning milline oli nende mugavusvarustus? Samuti ei tohi alahinnata tänapäeva teeehitus tehnoloogiat. Asfalteeritud pind suudetakse teha nii siledaks ja ohutuks ,et kiirteedel 200 kilomeetrit tunnis sõita on maailmas igapäevane nähtus. Kes ja kuidas arendasid välja tänapäevased head tingimused teeehituses ning millised nägid välja esmased sõiduteed ? Kogu luksus ,mis tundub tänapäeva inimestele elementaarsena sai oma kuju minevikus kellegi raske töö näol. Järgnev annab lühidalt üldise ülevaate teeliikluse ja autode ajaloost. Chris Müür 5 11.03.2012 TTK 1 TEELIIKLUSE ALGUSE ALUSED Sõiduteede sünd
muutusest tekitanud sisemiste jõudude intensiivsus, mis on suunatud struktuuri säilimisele). Survetugevus: haprad materjalid, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Paindetugevus: materjalid, mis töötavad paindele (tala). Kõvadus: materjali pindmise kihi vastupidavus muljumisele või purunemisele välisjõu mõjul. Võimaldab määrata survetugevust ja valida töötlemimeetodit. Kuluvus: omadus lagunemata vastu pidada hõõrdumisele (põrandamaterjalid, masinate osad, killustik teeehituses jne), hinnatakse peenenenud materjali suhe kogu hulka. Löögikindlus: isel. materjali käitumist dünaamilise koormamise tingimustes (põranda- ja teekattematerjalid). Sõmermaterjalide purunevus muljumisel: betooni jämeda täitematerjali tugevuse ligikaudseks hindamiseks kasut. tema purunevuse määramist muljumisel silindris. Iga killustiku või kruusa fraktsiooni katsetatakse eraldi. Võetakse kindel kaalutis ja määratakse purunenud osa osatähtsus.
Viimasena arvutatakse uute reeperite kõrgused: Hi = HRp + hi' 65. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded Kõik nivelleerimiskäigud tuleb siduda riiklike kõrgusvõrgu reeperitega. Riiklik kõrgusvõrk ise jaguneb kolme klassi: I klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±3km II klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±4km III klassi lubatud sidumatus (mm) f h = ±8km Ehitustööde tarbeks rajatakse hoonete ehitusel vähemalt kaks ajutist reeperit ehitusplatsi piires, joonobjektidel (näiteks teeehituses) rajatakse reeperid ca 200 m tagant. Ajutisteks reeperiteks võivad olla ehitusplatsi lähedusse löödud suured tüübli-naelad, suuremad kivid, olemasolevate ehitiste osad jms (peab säilitama oma kõrguse vähemalt ehitustegevuse lõpuni). Need nivelleeritakse kas III klassi või tehnilise nivelleerimisega: f h = ±50 km Tehnilise nivelleerimise lubatud sidumatus (mm). Kõrgendatud täpsusega tehnilise nivelleerimise lubatud sidumatus (mm) f h = ±20 km
annaabi.ee 
