Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu
Teedeehituseks tuli raha riigilt. 1924 oli teedevõrgustik 18000km. Vahepeal oli arendatud ka raudtee ehitust ja selle
kiirus ol parem kui hobusega mööda maanteid liikudes. 1925 peeti autodele kõlbulikuks olevat 1800km Enamus teed
olid pinnasteed. Teede arengut pärssis ka sildade väike kandevõime ja maaomanike kius teede hooldustööde jagamisel.
Mujal maailmas tegi tehnika revolutsiooni ja hakati ehitama autoteesid. 1928 kehtima hakanud Maantee Seadus
kohustas 5626 km teede hooldamise teedeosakondadele. Seadus sätestas teede liigid, teede ehitamise ja heakorra,
tee ja selle osade tarvitamise, rahastamist, järelevalvet. Sätestatud olid ka erateed. Maantee seadus sätestas. Avalikud
teed teenivad avalikke huve, on avatud kõigile ja peetaske sunduslikult korras. I klass laius 8m II klass 6m III
klass 4m külateed Erateed 4m laiad. Seadus sätestas teedekapitali, määras järelevalve, maavalitsuste ülesanded,
moodustati teemeistrite piirkonnad ja määras rahastamise