Nõukogude Liidu ajalugu
polnud võimalik saata rindele. Sundmobiliseeritud meestest formeeritud väeosad polnud kaugeltki
valmis. 1918 oli olnud idarinne kord enamlaste jaoks kõige ohtlikum, sinna olid koondatud
Punaarmee kõige suuremad ja võitlusvõimelised väosad. Pealetung algas väga edukalt, enamlaste
rinne murti läbi. Alustuseks vallutati kogu Uurali mäestikust lääne poole jääv piirkond- Bern, Ufaa,
Ohrenburg. Saadi mitmesaja km pikkuses lõigus edumaa. Koltšaki pealetungi hakkasid takistama
kevadised teedelagunemised jne.
Samal ajal alustas teist suurt pealetungi kindral Denikin, kellest oli saanud Vene valgete
vabatahtliku armee juhataja. 1919 kevadeks oli vabatahtlike armee kontrolli all suur maa-ala,
Denikin ühendas enda alla veel väeosi, kuulutas end Lõuna-Vm relvajõudude ülemjuhatajaks.
Denikin ei omanud mingeid pol pretensioone, teatas, et tunnustab täielikult admiral Koltšaki kui
Vm ülemvalitsejat. Tema juurde koondus mitmeid vene pol tegelasi, mitmed olid veendunud, et
annaabi.ee 
