Island
auto eest ära tihtipeale piki teed.
Tõsi küll, autosid pole kuigi palju. Olemasolevatest on umbes 80% rohkem või vähem
maastikuautod. Nendeta ei ole talvel liikuda võimalik. Samuti on neid vaja sisemaa
(kohalikud nimetavad kõrgmaaks) teedel kui neid üldse teedeks nimetada saab. Suured
kivid, augud, trepp, teravad laavatükid, läbimist vajavad jõed, järsud tõusud ja langused.
Küll on aga kõikjal korralikud teeskeemid, millel on tähistatud teedeklassid: kõigile
autodele, neljarattaveoga autodele, ainult tõelistele maastikuautodele ja teed, mille
seisukorra eest kohalik teedevalitsus ei vastuta (tee võib seal olla, aga võib ka mitte olla).
Meie jalgrattad kohalikele teeoludele vastu ei pidanud minu rattal hõõrdus läbi
välis(!)kumm, mille tagajärjel hakkas muudkui purunema sisekumm (torkekindel, muuseas),
teine ratas ütles üles 300 meetrit enne sihtpunkti (kett enam ei vedanud). Koju lükkasime
rattad juba käekõrval.