Eesti Maanteemuusem Eesti Maanteemuuseum asub kunagise TartuVõru postitee ääres, endises Varbuse hobupostijaamas, looduskauni Tilleoru nõlval. Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km, Põlvast 12 km ja Paidest u160km kaugusel. Postijaama peahoone esimesel korrusel tutvustatakse teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal. Seal saab jälgida Eestimaa teedevõrgu kujunemist ja vaadata vanu teedekaarte, istuda postitõllas ning kuulata möödunud aegade reisikirju, vaadata Eesti Vabariigi aegseid teeehitust ja korrashoidu kajastavaid kroonikakaadreid ning palju muud huvitavat. Tallihoones keskendutakse Eesti läbi aegade kõige intensiivsemale teedeehituse ja teede kasutamise ajajärgule 1944. aastast tänapäevani. Väljapanekuga tutvudes saate ülevaate II maailmasõja hävitustööst maanteedel ja sõjajärgsetest massilistest teetöödest
Laieneti ju kuldajal Euroopasse, Lähis-Idasse, Põhja-Aafrikasse, millega teedevõrgustik ulatus 80000km-ni. Roomlastel oli teedeehitus arenenud palju, kasutati trasside märgistamiseks täppisriistasid (grooma), teid kaunistati kiviraidurite nikerdatud miilikividega, kehtis seadusandlus, määrati koormuspiiranguid, teede pikaealisuse tõstmiseks kasutati rentslite ja kanalite süsteemi ja teele anti servade poole väike kalle vee ärajuhtimiseks. Võimalik oli muretseda teedekaarte. Esimene tähtsaim tee rajati Rooma impeeriumis 312 ema Via Appia (Aafrika suund) Rooma-Capua 220km 5m lai suured lubimördiga ühendatud tahutud kivid. Väga ulatuslik looduslike radade ümberehitamine teedeks sai alguse 123 ema. Töölistena rakendati orje ja sõjamehi, sest sõdimise vahel aitas füüsiline töö hoida distsipliini. Sildade ehitamiseks olid eraldi üksused ja samuti ,,geoloogia" spetsialistid.
annaabi.ee 
