Eesti murded
enamikule meist arusaamatuks nagu hiina keel. Ometi küsiti siin sulaselges eesti keeles, kus
siin saun on. Ja
naabrimees vastas, et ennäe, saun on siinsamas lähedal, kus öökull huikab oksal.
Või kui Vastseliina taat ütleb: Karga nu poig, tuu põhtjast kunguse otst huuhabak, siis
palub ta sul tuua küünist varna otsast hobuse peakott.
Setumaad iseloomustagu mõistatus kõvõra jalaga teedakene aja pääle verevit häräkeisi
`kõvera jalaga vanamees ajab aina punaseid härjakesi', vastus kuuk kisk hütsi `ahjuroop
kisub süsi'.
4.3 Mulgi murre
Lõunaeesti murretest on kirjakeelele kõige lähem Mulgi murre, sest kooliõpetus on
siin alati olnud põhjaeestikeelne. Murde iseloomususeks tuuakse harilikult lause rovva ja
reilise lä_sive roZkaga raavi `proua ja preilid läksid troskaga kraavi', ent sõnaalgulise