Okaapi
Tänu kaelale ja pikale keelele ulatub ta kuni 3 m
kõrgusel asuvate oksteni.
Okaapi ja inimene
Okaapi avastas Briti teadlane Sir Harry Johnston, kes 19. sajandi lõpul oli Uganda
kuberneriks. Teda üllatas, et põliselanikest pügmeed polnud uute asukate poolt kaasa toodud
hobuseid nähes sugugi imestunud. Kui ta neilt selle kohta aru päris, vastati talle, et umbes
samasugused loomad elavad ka sealsetes metsades. Tõestuseks toodi talle okaapinahk.
Londoni tedusselts uuris nahka ning andis ''uuele'' loomale nimeks johnstoni hobune.
Alles hiljem tehti kindlaks, et okaapil pole hobusega midagi ühist ning et ta pole hobusega
isegi suguluses. Selgus, et ta on skeleti järgi suguluses ammu väljasurnud loomadega. Nii
seadustati nimi okaapi, mida pügmeed olid juba aastatuhandeid kasutanud. Suurem osa infost
okaapi elu kohta on saadud isendeid loomaaedades jälgides. Oma looduslikus keskkonnas
elab okaapi äärmiselt varjatud elu, sest on väga pelglik
annaabi.ee 
